Õppimine teeb
unistused
võimalikuks!
Tarmo (42) tundis, et tööalane areng on jäänud seisma ja ta soovis proovida
midagi uut. See viis ta sammhaaval restoranitööst täiesti uude valdkonda.
Õppeteekond algas Tarmol restoranis, kus töötades jõudis ta arusaamisele, et
praktilisest kogemusest üksi ei piisa. Kuna varasemalt puudus tal erialane haridus,
omandas ta Viljandi Kutseõppekeskuses koka kutse. See oli oluline samm, mis
andis senisele tööle kindlama aluse, kuid ka enesekindluse õppimise osas.
Unistus millestki uuest viis ta edasi õppima Pärnu Kolledžisse, kus ta valis
erialaks hoopis ettevõtluse ja projektijuhtimise. Kaugõppes õppimine andis talle
võimaluse oma tulevikku kõrvalt vaadata ning just siis kinnistus mõte, et kokatöö
ei ole see, millega ta soovib pikemas plaanis jätkata. Ühelt poolt igatses ta
stabiilsemat tööaega, teisalt tundus senine töö muutuvat liialt üksluiseks.
Õpingute ajal tegi Tarmo ka esimese suurema karjääripöörde. Ta vahetas töökohta
ja suundus ehituskauplusesse tootespetsialistiks, kuid leidis sealt peagi tee
IT-valdkonda, kus alustas tehnilise klienditoe spetsialistina. Selles rollis tulid talle
kasuks nii iseseisvalt läbitud IT- ja programmeerimiskursused kui ka varasem
kliendisuhtluskogemus.
Haridustee Tarmo jaoks sellega ei lõppenud. Hiljem jätkas ta õpinguid TalTechis
juhtimise ja turunduse magistrikraadi kaugõppes, keskendudes äriprotsesside
juhtimisele digitaalühiskonnas. Samal ajal liikus ta klienditoest edasi IT projektijuhi
rolli oma praeguse tööandja juures ning lõpetas eelmisel aastal ka
magistriõpingud.
Tarmo lugu näitab, et karjäärimuutus ei sünni enamasti üleöö, vaid kujuneb
järk-järgult, otsuste ja katsetuste kaudu. Unistus leida suurem arenguvõimalus,
stabiilsem töökorraldus ja sisuliselt kõnetavam valdkond viis ta restoraniköögist
IT-sektorisse ning tõestas, et julgus suunda muuta võib avada täiesti uued
võimalused. Tarmo julgus suunda muuta avas uued võimalused.
Tarmo, 42
Harjumaa
Maris Kukk (52) oli tulihingeline klienditeenindaja, kuniks sai koondamisteate.
Ta otsustas, et palgatööle ta enam ei lähe ja ettevõtlus on pööre,
mille poole püüelda.
Maris, 52
Aasta õppija 2024
Jõgevamaa
Tauno Kütt (38) on Läänemaa ettevõtja, kes tegi üle 20 aasta katusetöid, kuid kelle tõeline kirg on hoopis toiduvalmistamine. Tänu õppimisele on ta plekksepa ameti kõrvale loonud eduka pagaritoodete brändi ja plaanib peagi avada oma pagariäri.
Tauno, 38
Aasta õppija 2025
Läänemaa
Saaremaa aasta õppija Heino Joandi (61) jäi juba 55-aastaselt pensionile. See oli aga alles tema uue karjääri algus. Üle kolme aastakümne istus ta taas koolipinki, mis tõi ta ellu uued sõbrad ja motiveeriva ameti.
Heino, 64,
aasta õppija 2022,
eripreemia,
Saaremaa
Alma Linder (37) jõudis täiskasvanueas taas õpingute juurde esmalt ehitusvaldkonnas. Ehituses ei ole ta päevagi töötanud, kuid see õpitee on tal aidanud jõuda hoopis terviseteaduse magistrikraadini.
Alma, 37,
aasta õppija 2025,
Rahva lemmik,
Raplamaa
Keskhariduse omandamine on täiskasvanutele tasuta ja ravikindlustus tagatud
Kutseharidus on paindlik
Alusta või jätka õpinguid bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppes
Omanda uusi teadmisi
ja oskusi erinevates valdkondades
Gümnaasiumihariduse nimel pidi õppima ka ettevõtjaks
Melar Krillo (40) lõpetas sajandivahetusel Otepääl põhikooli ja alustas ka Elva Gümnaasiumis õpinguid, kuid need jäid pooleli. Gümnaasiumi lõpetas ta pea veerand sajandit hiljem Tartus. Selle eesmärgi täitmine nõudis aga loobumist senisest palgatööst ja oma ettevõtte asutamist.
Esimese aastal täiskasvanute gümnaasiumis sai selgeks, et ainult Melari pingutusest gümnaasiumi läbimiseks ei piisa. Ka pere ja tööandja pidid oma plaane korrigeerima. „Kui perekonnalt sain täieliku toetuse, siis tööandja nii positiivne ei olnud,“ tõdeb Melar. Gümnaasiumi kõrvalt läbis Melar ka kolm ja pool kuud väldanud ettevõtluskoolituse. Loe Melari lugu edasi siit
Elukestva õppe eeskuju – poegadega koos koolipingis
Indrek Koff (49) on lastekirjanik ning vabakutseline tõlk ja tõlkija. Kuid viimastel aastatel leiab ta end aina sagedamini Tallinna Muusika- ja Balletikooli (MUBA) auditooriumitest. Ta asus seal õppima koos oma kaksikutest poegadega.
„Muusikahuvi on mind alati saatnud, kuid alles mõned aastad tagasi otsustasin lõpuks, et on aeg selle huvi rahuldamisega süvitsi minna,“ räägib Indrek. Kõigepealt läbis ta solfedžokursuse, seejärel asus pilliõppe juhendamist tudeerima ja osales MUBA tasulistel täiendkoolitustel. „Minu vanuses ei tule uute asjade õppimine teab kui lihtsalt, aga mul on trump: ma väga tahan muusikat õppida,“ lausub Indrek. Loe edasi
Raske eluperiood juhatas unistuste ametini
Mirjam Haugjärv (39) on Palamuse lasteaia Nukitsamees õpetaja, kelle teekond oma tõelise kutsumuseni sai alguse ühest elu keerulisemast perioodist. Nüüdseks on endisest kosmeetikust saanud pühendunud ja pidevalt õppiv pedagoog, kes on leidnud töö, mida armastab.
Mirjami karjääripööre sai alguse ootamatult. „Mind koondati ja samal ajal kaotasin lähedase inimese. See pani mind elu ja seniseid valikuid tõsisemalt läbi mõtlema,“ räägib ta. Just siis mõistis Mirjam, et temas on rohkem empaatiat ja tugevust, kui ta arvas. See andis Mirjamile julguse asuda tööle lasteaeda abiõpetajana. Töö lastega inspireeris Mirjamit kohe ka uuesti õppima. Loe edasi siit
Gümnaasiumi lõpp 51-aastaselt, hõbemedaliga
Jüri Rummel (51) on ehitusettevõtja, pereisa ja vanaisa. Täitis oma aastakümneid kestnud unistuse ja lõpetas Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi.
Soov omandada gümnaasiumiharidus on Jürit saatnud pikalt, kuid elu seadis omad takistused. Pöördepunkt oli iseendale tööandjaks hakkamine. Olles oma aja peremees, tekkis ellu lõpuks paindlikkus, et ammu küpsenud unistus teoks teha. See nõudis aga tohutut pingutust. „Tööle läksin tihtipeale hommikul kella kuue paiku ja sealt otse kooli kella neljaks,“ kirjeldab ta oma tavapärast päeva. Igal nädalal sõitis ta neli korda 55 kilomeetri kaugusele Pärnusse kooli ja hilisõhtul tagasi koju. Loe edasi siit
“Õppima asusin kahel põhjusel – esiteks, soov täiendada oma teadmisi erialal millel töötan ning teiseks, sportlaskarjääri ajal jäid kõrgkooliõpingud pooleli. Kõrghariduse omandamine on alati olnud minu kindel soov. Usun, et omandatud teadmised laiendavad silmaringi ja aitavad kaasa eluga toimetulekul.”
“Õpin eelkõige selleks, et olla eeskujuks oma kahele pojale, et ka nemad mõistaksid, et õppimise jaoks pole kunagi liiga hilja ning kui tahad tehtud vigu parandada, peab selleks olema võimalus. Oluline põhjus on ka soov olla tööjõuturul konkurentsivõimelisem. Usun, et kui tahad tööd hästi teha, pead seda nautima. Kutsekooli lõpetamisega sain võimaluse uueks alguseks.”
“Õppimine tõi mind kodust välja ja avas mulle uue maailma. Olin seitse aastat lastega kodus ja suhtlemisest võõrdunud. Täiendades end oma erialal leidsin endale uusi tuttavaid ning avanesid paljud uued uksed.”
“Koolitee oli katkenud aastaid tagasi. Uuesti alustamine ja täiskasvanute gümnaasiumi lõpetamine aastal 2016 on andnud mulle juurde palju enesekindlust. Nüüd õpin kindlasti veel midagi juurde.”
Kui Höhle 2019. aastal Raplamaal tehase avas, siis jagati tavapärase töökuulutuse asemel kogukonnas üleskutset pealkirjaga „Tule Höhle külakooli!“ Selle kaudu otsiti töötajaid, kes oleks valmis tulema õppima mitmesuguseid oskuseid ja omandama tarkust, mida läheb vaja mikrotorude tootmiseks. Nii on see jätkunud praeguseni. Loe edasi.
Iga töötaja tunneb, et tema areng on oluline
Raplamaa suurim tööandja Kohila Vineer OÜ on töötajate enesetäiendamise süsteemi ülesehitamisel lähtunud põhimõttest, et töötajate areng on tihedalt seotud organisatsiooni arenguga. Seepärast on loodud õppimist väärtustav kultuur, kus iga töötaja saab tunda, et tema kasv on oluline.
Koolitusvajaduste kaardistamiseks kasutatakse arenguvestluste tulemusi, siseküsitlusi ja tulemusanalüüse. Loe edasi
Elektroonikatööstus Ouman Estonia panustab koolitustega oma inimeste töö- ja eraelu tasakaalu.
Oma tööelus vajalike teadmiste ja oskuste täiendamiseks saavad ettevõtte töötajad osaleda nii sise- kui väliskoolitustel. Sisekoolituste tegemiseks on ettevõttes välja õpetatud kolm sisekoolitajat. Nende eesmärk ongi arendada ettevõtte koolitusprotsessi ja viia läbi valdkonnapõhiseid enesetäiendamisi.
Ettevõttest väljaspool toimub tööalane tasemeõpe, mille puhul organiseerib tööandja nii transpordi kui ka majutuse. Loe edasi
Õppimisvõimalused Eesti suurimas haiglas ulatuvad sisekoolitustest kuni praktiseerimiseni Lõuna-Aafrika Vabariigis.
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) investeerib töötajate õppimisse üle kolme miljoni euro aastas.
„Kolm miljonit eurot koolituseks on investeering, mitte pelgalt kulu,“ rõhutab PERH-i kestliku arengu teenistuse juhataja ja koolitusvaldkonna eest vastutav juhtkonna liige Priit Tohver. Loe edasi